Slovakkia 4 juuli 2006

Äratus oli täna suhteliselt hilja. Nüüd ju teada, et neil kell hoopis teine. Seega kenasti välja puhanud ja täis indu kolama minna. Otsustasime, et käime hommikul veel Krakovi lossis 2 näitusel, kuhu eile pileteid ei saanud. Kuninga eluruumid väga suurt elamust ei pakkunud, aga huvitav oli vaadata neid siiski. Võibolla oli viga ka kiidis, kes korrutas pidevalt, et kuniga varad on enamasti laiali tassitud ja nüüd alles osteti miljoni euro eest mingi kogus hõbedat tagasi. Aga relva arsenal oli võrratu. Nii ilusat käsitööd näeb harva. Ja seal oli nii metalli kui ka tekstiili võimalik vaadata. Hobustele olid väga ilusad kostüümid tikitud  Mõtlesime veel, et kust me need lamambanahad ostame, kas siit turult või riskime ikka oodata Zakopaneni, kus pidi olema võimalik neid külast osta. Otsustasime oodata ja hakkasime kell 13 sõitma Wieliczka soolakaevanduse poole. Krakov on ikka üks tänuväärne linn. Sõidad põhja poolt otse sisse, keerad vasakule ja hotell. Sõidad lõunasse otse läbi ja hopla .. soolakevandus. Ära eksimise võimalus 0. Soolakevanduse juures vehkis iga vähegi suuremat hoovi omav mees sildiga parkla. Meie valisime siiski ametliku 7 zlotti maksva parkla. Ja minu suureks üllatuseks saime 10 minuti pärast väljuvale tuurile piletid. Õnge läksid nada ka meie tudengi seisusega, mis siis et me mõlemad juba 26 ja veidi üle oleme. Pilet oli 55 zlotti. Igatahes mina ei näinud seal neid 1000 inimest päevas, mis mind pileti saamisel olid ära hirmutanud.


Esimese asjana tuli ronida alla trepist kus oli 52 madet ja 52x7 trepiastet. Selline mõnus sügav auk. Ja mõnusalt jahe ka. Soolakaevanduse kõik seinad on kaetud soolaga, laest ja põrandast rääkimata. Algul olid nad sealt soolasest veest, mis allikatest välja tuli, soola destilleerinud, aga siis mõtlesid, et äkki on soola ka ja kukkusid kaevama. Legendi järgi olevat Ungari printsess kes Poola printsile mehele läinud, tahtnud Poola rahvale kinki teha. Midagi kallist. Oli mõelnud kulla ja muu säärase peale, aga siis olevat keegi öelnud, et neil soola pole. Tüdruk oli oma kihlasõrmuse siis Ungaris mineraalvee allikasse visanud ja sellega märkinud koha ära. Sool olevat siis imelisel väel Poola tulnud koos tüdrukuga ja tema olevat kaevuritele viidanud, et siit nüüd kaevake. Ja kaevurid olid leidnud nii soola kui ka soola tüki küljes oleva kihlasõrmuse.


Käike on kaevanduses üldse üle 300km. Ja 9 erinevat taset on seal ka. Meie käisime 3 esimesel, millest kõige sügavam oli 130 meetrit maa all. Ja sealne sool on soolane. Ja see on hall või roheline sool. Roosat soola leidub kesk-Poolas. Kaevanduses on üldse väga palju kujusid ja üks väga kaunilt kujundatud kabel. Seal on ka soolast kroonlühtrid. Kõik kujud olevat tehtud kohalike kaevurite poolt. Mõni neist on olnud väga andekas. Näiteks kabelis olev püha õhtu söömaaeg, mis on 20 cm sügavusse minev ja 3 mõõtmeline. Ja näev väga väga effektne välja. Ja ühe ruumi laes kasvatavad nad spagette  Soolast stalaktiite, mis on väga peened ja pikad. Tarmo oli jälle väga õnnelik, kuna tema käib salaja eestis poodides soolalampidest soola näpistamas. Tema limpsis mõnuga mõnes kohas seina nagu giid oli lubanud.


Sealt alt kõige suuremast saalist, kus veel aasta tagasi oli kuuma õhupalliga sõidetud ja benzi hüppeid tehtud ostsime ka oma soolalambid. Ruum ise on 60 m kõrge ja lift viib üles lae alla, et asja ülalt poolt näha. Kusjuures pilti tehes jäid välgu ette valged helbed. Kõik kohad olid ka lendavat soola täis. Pole ime et seal siis ka astmat ja muud ravitakse.

Kusjuures paar aastat tagasi olevat neil mingi jama olnud seal veega olnud ja kogu kaevandus ähvardas koos linnaga sisse kukkuda. Aga asi lahenes ilusit. Praegu nad ei kaevanda sealt soola. Ainult pumpavad vee välja koobastest ja destilleerivad selle. Aga vanasti kuningriigi aegu sai kuningas 30% oma sissetulekutest just soola müügist. Ja siis ehitati ka näiteks Krakovi loss ja nii mõnigi kaunis loss veel.

Kaevandusest välja sai aga väga kiire liftiga. Päris hirmus oli sõta.

Maapeal jäid meile jälle ühed lambanahad ette ja otsustasime need siiski pisikese tingimisega ära osta. Nüüd aga Slovakkia poole teele, enne aga Zakopanest läbi. Peale Krakovist lahkumist hakkas maastik veidike muutuma. Kui siiani oli ümbrus kergelt künklik ja selline veidi kõrgema kuppelmaastiku moodi, siis nüüd oli ees näha ka kõrgtatrate teravaid tippe.

Enne Zakopaned oli aga tõesti tee ääres lambanahkade müüjaid, nagu ka Trip.ee’s lubati. Samuti oli vahest tee ääres näha kohaliku juustu Osipeci müüjaid. Pidasime siis üõhe lambanaha müüja juures kinni ja küsisime hinda. Ja meie eilne nalja viskamine, et inimese ahnus odavamalt saada ja kartus ilma jääda ajab inimese ikka kiirelt otsustama. Oleks võinud siit tee äärest ikka nahad ära osta. 50 zlotti suur valge pika karvaga nahk, 40 väiksem ja lühikese karvaga hoopis 30. 10 euro eest sai ühe väikese aga väga pehme igatahes väga kergelt kätte .

Meie rõõmsalt nüüd siis Zakopane poole vuramas ja imetlemas kohaliku arhitektuuri. Majad on siin 4-6 korruselised. Esimesed 2-3 korrust on kivist ja siis on kõrge katus kus all veel mitu korrust ja toad turistidele. Enamasti suusatajatele vist. Ja palju on palkmaju. Väga jämedast palgist. Siinne arhitektuur erineb kõvasti muudest poola osadest ja meeldib mulle rohkem. Zakopanest sõitisme väga väikeseid teid pidi Slovakkia poole. Ja poolel teel mäkke sai bensu näidik lõpuks punaseks. Meie tubli auto oli paagitäie bensiiniga kogu Poola katnud. Kohalikud meid ju hoiatasid et Poolas kõige kallim bensiin ja me seega poolast ei tahtnud osta bensiini. Sõitsime siis slovakkias mägedest vabakäigul ja bensiini säästes alla. Vahepeal ühe ratturi tuules :P kes meie eest 70 mäest alla kihutas ja sugugi meid ei tahtnud mööda lasta.

Mäed on siin huvitavad. Oleks nagu üks triip kõrgeid mägesid ja siis on kõrval madalamad rohelised. Ja siis on mägede vahel rohelised orud. Pole kuidagi võrreldavad ei Norra ega Tsehhi mägede, küngastega. Igal mäel, igas riigis on oma iseloom vist. Siin siis sellised lauged üleminekud. Ja neid termaalbasseine on siin ka väga palju. Igal nurgal pea. Tatralandia, see suurim, on naljakalt keset põldu künkakese taga. Eemalt ei paistagi nii suur, aga me uurime seda asja veel lähemalt. Oma ööbimiskoha leidsime me väga kergelt ülesse tänu ühele kohalikule onule, kes meie autole bensiini võtmise koha ilusit kätte näitas ja öömajale ka viitas. Öömaja pakkuv pisike onu oli ka hästi vahva ja energiline ja rõõmsameelne. Teda ei oskagi kuidagi kirjeldada. Iga lause lõppu ja keskele käis Hei. Se vist kohalik jah. Juhatas meid oma üürimajani ja pani meid paika. Ja siis hakkas seletama midagi oma slovakkia keeles. Ikka Hei igale poole vahele põimides. Meie Tarmoga vaatasime üksteisele otsa ja aru ei saa. Onu teeb rooli keeramise märke ja seletab midagi ja näitab oma kodu poole. Meile ikka kohale ei jõua. Lõpuks saime aru, et ta tahaks saada oma koju tagasi ka. Viisime. Aga siin selgus veel, et ta vist on jätnud majale alarmi peale. Igatahes vilguvad ukse kõrval tulukesed juba viimased 2 tundi. Keegi meiega pahandama pole tulnud. Onu ka tagasi pole, ju siis on kõik korras. Midagi ju ei üürga ka. Täna selgus ka et Heidi Oss saavad juba õhtul tulema hakat ja kell 23 olevat nad Läti piiri ületanud. Ei tea kui kaugele nad sõidavad täna.


Well. Today we went back to Krakow castle to see some expositions that we missed yesterday. I liked armory room. There were some really nicea needlework pieces :) Freek as I am I just have to see this kind of things. And now to Wieliczka Salt Mines. It is near to Krakov. It is full of green or gray salt. It is about 130 meter below the grownd. There are over 3000 km of tunnels and 9 levels. It is really huge place and I reccomend to go there if you hav a cahnge. but dress little bit warmer.
After salt mind we started to go to Zakopane wich is Poland High Tartra mountain capital. And I just love the buildings there. They have high roof and there are at least 4 floors under the roof. And it seemed that Zakopanie is the place we must come back later during this trip. Now we just crossed the border and we were in Slovakkia.
We found our house after some wondering around Liptovski Mikuas. Actually we lived near the town in privat house. And it was so wonderful little house. Others were somewhere near Poland already and stayed at the same place we did 2 nights ago. So soon we are all heare in Slovakkia