Slovakkia 8 juuli 2006

Tudunb, et minu kartused et kodus saadud puugi hammustusel ja siin tabanud toidumürgitusel ja palavikul, on mingi seos, ostutusid alusetuks. Täna käisid pea kõik suht virila näoga ringi ja lõpuks võeti vastu otsus et olga jääb täna üldse koju. Mida me sõime ei tea siiani keegi. Kõik ülejäänud kobisid aga autosse ja hakkasime Kezmaroki linna poole sõitma, kus pidada uhke loss olema. Lossi me leidsime, aga seda uhkust, mis pildilt paistis ei olnud. Eilne vinge kaljukindlus oli vist liiga selgelt meeles.

Samas toimus Kezmaroki linnas midagi vanalinna päevade laadset ja oli laat. Ja vot see oli huvitav. Kõiksugu asju müüdi .Söögist näiteks väga palju erinevaid juuste. Küll meilegi tuntud patsis juustu kui ka rõngas, keras ja rullis juustu. Meie ostsime mingi kompotti meenutava juustupurgi koju, kus ka pipart ja oliive sees oli. Siis näksisime küpsetisi. Neidki oli seal väga suures sortimendis.

Huvtavad olid ilma muna ja piimata värskest jahust tehtud leivad. Iseenesest olid nad kole kuivad, aga maitse oli väga hea näiteks juustu ja küüslauguga. Või siis hapukapsa leib. Hapukapsas siis leiva sees. Sama moodi oli tehtud puuviljadega leib. Siis oli seal ümber taignarulli keeratud kringel, mis pandi kooos rulliga girllile keerlema ja raputati pärast tuhksuhkrut peale. Kahjuks oli sellele pikk järjekord ja seda süüa ei saanud, aga proovisime kohalike maiustusi kookosest ja vahvlist.
Teeääres oli mitu huvitavat käsitöömeistrit, kes traadist väga peeneid korve ja muid punutisi tegid. Samuti üks noameister, kes Tarmo kohe ära võlus ja kelle käest ka ühe toorik saime. Sellest peaks Tarmo endale oma noa tegema. Ja kus see mees viitsis lobiseda. Loomulikutlt üritas ta selgeks teha et esialgu valitud tera pole hea. Andis lausa prillid vaatamiseks. Sellised spetsialisti omad. Ja soovitas uut tera. Ja seda kõike omas keeles. Meie purssisime vene inglise ma ei ta mis keeles vastu. Aru ei saanud meist kumbki mis teine teisel pool letti seletas. Aga hinnaalandust kaubelda sai 

Mina leidsin huvitavad pallikesed, mida saab jõulupuu otsa ka kinnitada. Need peaks kohe ajakirja kuhugi panema  Loomulikult olid seal ka maisi lehtedesdt nukud, savist vidinad ja munad ning piparkoogid. Siinne rahvas viitsib sellise peene asjaga vaeva näha. Munad on ehtsad kana, pardi, hane, luige munad, mis on tühjaks tehtud siis veel kuidagi pitsiliseks lõigatud ja siis üle värvitud. Väga peen töö igatahes. Piparkoogid olid aga väga väga peenelt kaunistatud. Kohati lausa rahvuslike pitside motiividel. Ja siis oli siin mee müüjaid. Või õigemini vahast küünalde ja mee jookide müüjaid. Küünlaid oli väga väga erinevate kujudega aga minu arust on see üks kahtlane vaha. Samas kui mee vein ja viin tundusid vägagi õiged olema. Eks kodus näeb täpsemalt, kui õige see on, kui ema mul asjatundjana asja paika paneb.


Kezmarokist läksime kodu poole liikvele juba mägede poolt. Sealt ähvardas aga pilvedega. Tegelikult oli terve päev ümber mägede kerge pilvede rõngas, mis hommikul ka paar tilka vett alla lasi. Uurisime Lomnicky mäe kohta. Sinna üles gondliga sõit maksab ikka päris hea hinna. 380 krooni poolele mäele ja tipuni lisaks veel 550. Aga alumise otsa võid ise ka käia kui tahad nii 2-2,5 tunniga. Me veel mõtleme seda asja. Ei tea kas oleme vaesed ja virgad või laisad ja rikkad.

Teel said Heidi ja Oss ka näha Tatrate tormi tagajärgi. See on siiski totaalne laastamistöö ja fantastika mis toimus. Kui mees ikka tegi kämpingu metsa ja järgmisel korral sinna minnes on sul kämpingu maja kõrval mitte mets vaid puuriit, siis on ikka suur jama küll.

Kodu jõudes tegime poest ostetud vorstid soojaks. Ka see oli omaette elamus. Sest nii vingelt vürtsikat vorsti kui see, pole mina veel proovinud. Võttis lausa silmast vee jooksma.

My fear that foodpoisoning is result of tick bite was wrong. Today others also got it. Olga, my mother-in-law even stayed in the house. Others went to see Kezmarok castle not far from us. And there was fare too. It was really interesting fare I would say. One bobbin lace maker, lot of ginger bread makers, wire dishes makers, egg painters and knife maker. My husband bought one not yer ready knife there. He is planning to do the handle himself. Lets see :) Still I got some great ideas for magazines and so this day was good, even the castle wasn't so much to see. Maybe yesterdays castle memoryes are still in my mind and shadow new memories.