Slovakkia 19 juuli 2006

Ja nüüd jõuame meie viimaste päevadeni Slovakkias. Eelmisel õhtul jõudsime kenasti Hotelli ja suutsime selles palavuses isegi magada natuke. Ja hommikul vara liikusime juba ühistranspordi jõul kesklinna poole. Trollide pileteid saab siin linnas osta automaadist ja müntide eest. Ja kehtivad 10 20 minuti piletid. Väga mugav ja mõnus. Esimene peatus oli loomulikult Laud e taburett e Bratislava loss. Nimelt on loss 4 nurkne ja igas nurgas on 1 torn. Nagu oleks kummuli keeratud laud.
Uuesti üles ehitatud ja muuseumiks kohandatud. Sealt seest leidsime paar väga huvitavat näitust. Näiteks Da Vinci leiutiste ja käsikirjade oma. Slovakkia rahvuspillide näituse, vana traadiväänajate elu - olu ja töid tutvustava näituse. See viimane oli eriti põnev.

Traadist on nad lausa pitsilisi asju ja väga filigraanselt kokku väänanud. Küll kausse ja anumaid, aga ka kujusid ja muud pudipadi. KUigi tegelikult olid need traadiväänajad rohkem vist küll pleksepad. Ja siis oli seal vahva kella ja mööbli näitus. Loomulikult köitis mind mööblinäituse juures kõige rohkem voodile asetatud võrgupitsi tehnikas voodikate ja laudlina. Friik vist :)


Edasi sai suundutud vanalinna. Kõht täis ja meel hea lonkisime mööda linna ringi ja vaatasime maju. Ja ikka ma pidin tõdema, et kuigi siin on kõik teistmoodi ja huvitav on meie vanalinn huvitavam. Ma ei tea miks. Kas siis tõesti 3 nädalat kodust eemal tekitab koduigatsust. Aga nad olid riputanud kohati tänavate kohale köietantsijate kujusid ja muid toredaid kujusid.

Üldse on see linn igatsugu kujusid täis. Üks nende nö kaasaegseid vaatamisväärsusi on kanalisatsiooniluugist välja vaatav mees. Selle onkli leidsime nii pool kogemata ülesse. Ja minu suureks õnneks hakkas meile üha enam teele jääma ka raamatupoode. Tahtsin ju leida mõne kohaliku rahvakultuuri ja rõivaid tutvustava raamatu. Aga mida pole seda pole :S KÄsitöö raamatuid see eest sai nii mõnegi osta.

Pärst mõningast kohvikus koffola ja õlle ning pannkoogi manustamist läksime uue ringiga Doonau äärde.
1. Doonau ei ole sinine. Või siis enam ei ole. Ma ikka kujutasin ette sellist hele hele sinist ilusat jõge.
2. Liia geograafia 2. Doonau ei voola Läänemere poole. Häbi häbi.
Aga tegelikult oleks vahva ükskord Doonau praamile istudada ja siis siit 2 tunniga Viini sõita. Esialgu ju plaanisimegi seda teha. st Viini sõita autoga, aga see oleks meie reisi veel pikemaks venitanud ja jätsime selle idee järgmiseks korraks.


Päris hilja õhtul maabusime me siis ka Presidendi lossi ees. Aga selleks ajaks olid väravad juba kinni. Ja ega eriti vist poleks viitsinud ka kolama minna. Jalad olid kõigil läbi. Loss paistis läbi aia ka kena ja nii me seal ees oma trolli ootasimegi.


Hotellis oli endisel väga väga palav. Lõpuks otsustas Tarmo, et tema ei suuda voodis magada ja ronis kõige teki ja muu varustusega aknalauale magama. Nõme oli muidugi see, et aken oli vaid kitsuke 20 cm ava kust eriti niikuinii õhk ei liikunud, aga ajas asja ära küll. Õnneks jätkus mulle õhku piisavalt.



Our last days in Slovakkia we spent in Bratislava. First we visited the city museum where was some great expositions about national music instruments, Da Vinci life, old furniture and clocks and wire sculptures and plates. I liked most wire plates and in furniture exhibition I liked bed blanket. It was hand made lace. I am freek I think :)

After that we went to walk in the old town. Some sculptures, Donau river and presidential palace were the visiting stops. And after that back to hotel to sleep