Slovakkia 10 juuli 2006

Täna nägi Tatrate tormi ka Olga. Mina ei saa ikka aru, kuidas selline asi on võimalik. Ja kohati on ikka väga masendav seda vaadata. Aga samas tekkis mõte, et huvitav mis tunne oli inimestel, kes samal ajal majas sees olid. Kas keegi üldse oli.


Plaanisime minna mäkke aga kuna pilved matsid täielikult mäed, ja mäe giid ei soovitanud kuhugi mäkke minna. Homme pidavat parem päev olema. Seega pildistasid kõik metsa, või õigtemini selle jäänuseid tormist.

Ja otsustasime, et lähme hoopis Tatralandiasse. Olime end just kenasti sisse seadnud ja mina esimese toru järjekorras. Järjekorrad muuseas on siin vinged. Igatahes hakkas järsku väga kõvasti müdistama ja vihma tulema. Kõik kohalikud ja meie omad vist nende eeskujul korjasid oma asjad ja põgenesid katuse alla.

Kui ma torust alla sain oli vihm juba peaaegu järgi ja leidsime Olga Heidi maja katuse alt. Me Tarmo ja Ossiga otsustasime, et kuna vihm on ka märg sama moodi nagu basseinis vesi, pole vahet, kus sa seisad või oled ja läksime tagasi mäkke.

Järjekorrad kummipaadile olid tunduvalt lühemad ja saime paar korda lausa kiirelt sealt alla. Kummipaadi toru on üldse vahva koht. Võtad kummist rõnga 3 kohalise ja istud sellesse sisse. Siis lükkad toru otsas endale hoo sisse ja kihutad mööda mõnusalt käänulist teed alla. Vahest viskas ikka mõnusalt ühest renni servast teise.



Samal ajal kui mina ootasin kummipaati sõitsid teised kõrval olevast liumäest alla. Selline sirge aga alla poole jõnksudega mägi. Paar kiiremat ja vinegemat oli ka. Nad said päris palju ringe samal ajal kui mina paati ootasin. Ja tundub et meeldis. Ma sõitsin ka korra, aga mulle see liumägi eriti ei istunud. 6 kuu rase naine vist nii rappuda ei taha  Tõru igatahes paadi sõidu ajal oli väga rahul ja põksis paar korda kergelt, aga siis jäi täitsa vait. Ühes liumäes käisime veel, kust matil ja kõhuli alla sai. Mina lootsin, et ma ka kuidagi selle mati peal istudes sealt alla saan, aga võta näpust…Vaid kõhuli sealt sai ja minul kõht vale vormiga. Ei tehta renni kus kõhu järgi veel üks kumer soon põhjas oleks.


Peale vihma leidsime endale veidi kõrgemal muruplatsil ühe seene, mille alla sai asjad jätta ja meie jätkasime koos kohalikega ujumist. Tundub, et neile oli see asi täitsa tavaline, et korraks tuleb kõiva vihm ja siis ujuma tagasi.

Õhtul sai varakult magama minna, et siiski homme proovida mäkke minekut.

Today we decided to go to mountains. But because of the weather we turned back. And eventually we went to aqua park Tatralandia.
This is biggest park here. Quite lot of tubes and pools. I also slided down some of the tubes but not too much. Others had more fun. But I liked this tube where you had to slide with rubber boat. Jehuuu :) But tomorroe we are going to the mountains.