Slovakkia 13 juuli 2006

Tänane päev käis suht eksprompt. Zakopaniesse tahtsime küll minna, aga mida seal kohapeal teha või kuhu minna ei teadnud. Nagu ka internetist ähvardati, on Zakopanie suhteliselt kommertslik. Samas on seda huvitav vaadata ja võrrelda Slovakkia poole mägedega.

Aga alustama peab tegelikult arhitektuurist. Kohalikud kõrged viilkatused omavad vähemalt 3 korrust katuse all. Ja nii jämedat palki kui siin, maja ehituseks kasutatakse, mina eestis näinud pole. Igatahes erineb siinne arhitektuur kõvasti mujal Poolas nähtust. Ja nii vahvaid puust nikerdatud uksi ja väga ilusti laotud vundamente ka mujal näha pole. Lausa lillekesi oli kividest moodustatud.

Zakopanies on üks suur peatänav, kuhu autosid ei lasta, aga turiste ja nänni ja suvenirkade müüjaid on palju. Vaheldub see kõik kohvikute ja jäätise ning vahvli müüjatega. Siin sain ma lõpuks proovida ka seda paksu vahvlit mida originaalis vist tehakse vahukoorega, aga me tellisime endale hoopis vahvli mustikate ja jäätisega. Jube hea. Ja loomulikult sai ikka raha ka kulutatud. Siin on see suveniiri värk ikka tunduvalt arenenum ja osatakse raha küsida selle eest. Erinevalt slovakkiast, kus küsitakse raha parkimise ja pileti eest, aga suveniiridega on natuke kurb.

Õhtupoolikul otsustasime veel ka gondliga mäkke minna. Selle jaoks peab sõitma Zakopanest Kuznice peale. Kasprovi tipu vallutamiseks tuleb aga auto jätta suht kaugele. See, et sinna tee viib, ei tähenda, et tavaline auto seal parkida saab. Kohalik takso ja hobukaariku mees transpordib sind parklast 2 km kaugusel oleva mäe jalamile. Seal on mäele minek elavas järjekorras. Pilet on 30 zlotti ja korraga lastakse umbes 20 inimest gondlisse. Gondel käib iga 10 minuti tagant.

Gondli trossid ja kogu muu kaadevärk on ehitatud 1936 aastal ja seega oli neil pidu ja 70 aastane juubel. Ja need trossid olid tõesti vist natuke lõdvad juba  Igatahes kui gondel liikuma hakkas, siis iga kord kui tuli trossi kinnitus langes gondel mõnusama hooga korraks alla ja siis hakkas end mööda trossi üles vedama. Vahepeal tuli veel gondlit vahetada ja nii me jõudsimegi 1950 m kõrgusele. Siin on veidi madalamad mäed kui olid Slovakkia pool. Aga vaade oli ikkagi vinge. Ja miskipärast tuli mulle silme ette Sotimaa. Kuigima pole seal kunagi käinud ja seda kohta näinud. Aga muruga kaetud mäenõlvad, kust vahelt turritasid välja kivist nukid oli kuidagi väga mõnusad ja leebed.

Meie ronisime mööda mäeseljandiku veidi kaugemale ja vallutasime vist Beskydi tipukese, mis oli 2012 m kõrgusel. Õhtul õnneks mägedes väga külm ei olnud ja ilm oli jälleg ilus ja kohatise päikesega.

Mäest alla saime väikees sokiga  Sest esialgu meile määratud alla tulemise ajaks oli gondli ooteruum rahvast paksult täis, aga meil õnnestus end siiski õige kellaajaga gondli peale mahutada, kui olime leidnud väravahoidjast onu.


Korra käisime ka Zakopanest väljas, et otsida lambanahka, aga oli juba nii hilja, et lambamüüjad on jalga lasknud. Tagasi hakkasime tulema suhteliselt hilja õhtul ja pimedas. Heidi Oss peeti veel poolel teel pimedas kinni. Meie juba kartsime, et polisei tahab matti saada, aga tuli välja, et see oli kõigest piirivalve. Sõitsime siis päris piirist ka üle ja öiselt kodupoole. Hea et see piiriületus nii valutult läks. Muidu hakkaks ma koos Heidi Ossiga piiri ületades juba kuhugi kaugemale hoidma. Mine tea mis nendega veel juhtuda võib.

Koju sõites nägime veel väga uhket äikese tormi mägedes. Välkus mõnuga ikka. Aga koju me jõudsime.

TOday was again Poland and Zakopane our aim. Just 100 km to go by car. Zakopane is poland mountain capital and they are quite commersial here. Selling everything you can imagine. But we have so start arhitecut, because these 3-6 flored roofs are reallyl interesting. And woden doors and these big logs that they use to build these houses. wow.

After spending some time in town and eating really good wafels with icea ceam and blueberrys we went to discover Poland side of Tatra mountains. Again with mountain train and up we went. Train was quite old. It had just 75 year birthday but because they have transported previos Pope Johannes Paulus the 2 up there also we thought that these quite loose cables can hold us up also. and we went up to 1950 m. Wow. That was beautiful but cold. We walked there about 2 hours and that went so quicly. I don't know why but some of the lower mountain sides reminded me Scotland. I have never been in tehre but books Rob Roy describes mountains and grass fields in Ireland exactyl like thse in Poland