Slovakkia 11 juuli 2006

Hommik algas jälle sellega, et meie tegime putru ja teised mässasid Markoga ja püüdsid ärgata. Ei tule neil see kiirelt ärkamine veel välja. Kuigi juba pea nädal on saanud harjutada. Liikuma saime pea tund hiljem plaanitust.



Mäed igatahes on ilusad ja selged, erinevalt eelmistest päevadest, kus kõrgemaid mägesid näha polnud ja madalamate ümber oli näha vaid hallust. Plaan oli minna gondlitega Lomnicky tippu. See on üks kõrgemaid mägesid siinkandis. Täpsemalt kõrguselt teine.
Ülesse saab 2 moodi. Kas ronid u 2 tunid ja siis sõidad gondliga 10 minutit või sõidad gondliga 20 minutit ja siis veel 10 minutit lisaks. Meie ronimist igaks juhuks ei valinud, kuna kartsime, et äkki läheb ilm kehvaks. Esimese otsa piletid edasi-tagasi sai alt. Ja siis kohe gondlisse ja mäkke.
Igavesti vinge on gondliga sõita. Ja see on hoopis teine vaade ja soovitan selle otsa vähemalt ühte pidi läbida gondliga. Mõlema otsa pilet maksab seal 390 SSKd.
Ülesse aga 250 SSK ja alla 190 SSKd. Ei ole siin midagi, et viilid :P ja saad odavamalt. Mäkke saime kuskil pool kümme.



Gondliga sõit oli omapärane. Sinna pidi jooksu pealt peale saama ja siis kihutas asjandus otse kõrgustesse. Väike vahepeatus poolel maal 1158m peal ja siis edasi 1751 meetri peale. Vot siia pead sa jalgsi ronima alt 849 meetri pealt kui tuled jala. Ja nüüd. Kui meie jõudsime ülesse kell 10 siis selleks ajaks müüdi tippu pileteid juba kella 13.50neks. Seega tasub siia mäkke tulla vara. Näiteks kell 15.00 polnud enam võimalik ülesse sõiduks pileteid osta. Otsustasime vahepealse vaba aja sisustada kõrval oleva mäeseljandiku peale ronides.

Ka sinna saab suusagondliga ja pilet maksab 150 eeku. Päris mäkke maksab pilet 550. Ja vaid lapsed saavad odavamalt. Üliõpilased käigu kas jala või maksku raha.


Seega vallutasime kõigepealt suusagondlites Lomnicky sadula, millel kõrgust 2215 meetrit. Siinna ülesse saab lahtise gondliga, mis sõidab 20 minutit. Igavesti vahva vaadata kuidas su jalge all pisikesed ja lamedad mägimännid kaljudele liibuvad ja kivide vahel ojake voolab. Ise vuliseb nagu segane. Sadul ise on ka väike matkarada, kust kõrval olevasse kurusse vinge vaade. Seal sai päris palju pilte klõpsitud.


Rahvas suutis selleks ajaks enamuse oma pilte ära kulutada ning akud tühjaks kulutada ja päris tipu jaoks enam pildistamise materjali eriti ei jätkunudki. Ja kus ikka üks eestlane teist kohtab, kui mitte keset mäge Slovakkias. Siinkohal tervitus kenale meesterahvale ja ka veidi rasedale neiule, kes meiega kogemusi vahetasid. Kui olime selle tipu vallutanud. Ja ma ei räägi teile vaadetest, sest seda peab ise nägema, rühkisime alla ja sõime kergelt.

Ja siis põhilist tippu vallutama. Gondlisse topiti 20 inimest, uksed kinni ja nii me läksime rippuma pea 400 m kõrguse vahega mäeküljele. Lomnicky tipp ise on 2634 m kõrge. Ja see gondel rühkis kiirelt. Üles jõudes avanes jällegi vaade, mida eriti kirjeldada ei saa. Vaadata vaid pilte ja ise kohale minna. Ees avar Slovakkia ja taga mägine Poola. Loomulikult leidis Marko ka siit kivid, millega mängida.


Mäel tohtis olla kokku 50 minutit. Lausa järjekorra numbreid jagati. Ja eks aru saada ka see, sest nii väiksesse kohta, kuigi maja ja vaateplatvormiga varustatud, ei mahu palju inimesi. Gondel käis iga 20 minuti tagant üleval ja tõi uue laadungi inimesi ülesse. Alla saime kiirelt ja gondlisõit oli jällegi vahva.


Õhtul hüppasime korra veel mäel kohatud eestlaste poolt soovitatud järve juurest läbi. Tarmo oli totaalselt ära põlenud, ja tema kreemitasime sisse mõnuga. Paras rasvarull on ta nüüd ja punane kui keedu vähk. Järv on aga kena selge mägijärv Strbske Pleso linnakeses. Tegelikult kannavad nii järv kui linn ühte ja sama nime. Ja kuna tarmo sai oma päikesepõletuse raviks lisaks veel ühe õlle, sõitsin mina mägedest alla. Päris põnev oli 


Õhtul viitsis tubli Tarmo veel pannkooke teha ja nüüd on ta vaeseke täitsa läbi. Homme läheme vastukaaluks tänasele maa alla ja vaatame maa sisemist ilu


Today then Lomnicky stich. It is highest peak in Tatras. And there are 2 ways to go tehre. by lift and lift or by foot and lift. by foot you can go 1751 m and then to 2634 m you must go by lift. We choos the first version because Marko. and it was right thing to do. because this climb wasn't so easy and we hadn't got up on time. Because when we got there at 10 o clock then they already sold tickets up for 14 o'clock ride. So we bought tickets and then because we had time we decided to go near by peak also. There we could go by skee lift. And it was fun experience. I have never rided this kind of thing. And it was interesting to see how landskapes passed under your feet.

Wew was great up there. and you have to see it by yourself. Even pictures dont show exactly what there is.



Back to the middle stop and now up to highest mountain I have ever been. Wow it was worth every penny. Actually I don't really like mountains. I like to climb on them and look them but at the evening I woudl like to camp place where are open spaces and view to sea. But up here was really beautiful. View to vally and low Tatra mountains and other side Tatra peaks and Polish border somewhere. And baby felt good also. No trouble at all.